Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas
Mälestise registri number 11855
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 35-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.11.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


1) Maastikuliselt eristatav.
2) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 03.04.2008.

Mälestise kirjeldus


Allikas asub tihedas lehtpuumetsas, mis on tiheda põõsarindega ning mahalangenud puid täis. Allika ümbrus on täis kasvanud ja puurisu täis. Maapind on jõe / oja kaldal, kus allikas asub valdavalt liigniiske. Allikas on küllaldaselt. Allika piirid pole selgelt määratavad. Ligikaudsed mõõtmed: SW-SO 4,0 m, NO-SW 2,5 m. Allikast SW poole ojasse voolab väike ca 1,5 m laiune veesoon.

Sisestatud: 03.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvriallikas asub Varbla vallas, Korju külas, Rüüsma maaüksusel katastritunnusega 86302:001:0021, Õispuu talu varemetest u 250 m idakagus ja Rüüsma talust 650 m põhjaloodes. Allikas paikneb lehtpuumetsas väikese jõekese või oja idakaldast 10 m kaugusel.

Sisestatud: 03.04.2008.

Mälestise ajalugu


Allika avastas 1976. aastal arheoloog Toomas Tamla. Õispuu talu peremees K.Õispuu rääkis talle, et pärimuse järgi olevat allikasse peidetud härjakoormatäis kulda. Rahvapärimuse järgi olevat allikal ka mingi eriline tähendus. Tõenäoliselt on tegemist II aastatuhandesse kuuluva ohvriallikaga.

Sisestatud: 03.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 1).

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 08.03.2015.