Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 11858
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1387
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheolooglise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud rahvapärimus.

Sisestatud: 26.11.2009.

Mälestise kirjeldus


Suur punakas-pruun graniitrahn mõõtmetega 2,5 m*1 m*0,8 m. Kivi idaosas on looduslik taskukujuline kirde-edela suunaline lohk, kuhu tuuakse münte jm ande. Kivi on tugevasti sammaldunud, kivi ümbrus on võsastunud. Rahvapärimuse järgi tuleb ravitsemiseks kaasa võtta viina, vett vms ning pudel vastu kivi puruks lüüa.

Sisestatud: 26.11.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Pärnumaal, Varbla vallas, Vaiste külas, katastriüksusel tunnusega 86301:007:0289. Ohvrikivi jääb Vaiste Suurjärvest u 250 m itta, Audru-Tõstamaa-Nurmsi maanteest 950 m põhjakaarde.

Sisestatud: 26.11.2009.

Mälestise ajalugu


Vaiste ohvrikivist on 1923. aastal kirjutanud T. Karopuu Varbla kihelkonna muinasteaduslikus kirjelduses, lk 12-13. Kivi on käsitlenud ka V. Hang ajakirja "Eesti Loodus" 1994. aasta esimeses numbris ilmunud artiklis "Rada ohvrikivi juurde".

Sisestatud: 26.11.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 1).

Sisestatud: 26.11.2009.

Meedia


Väga tugeva + väljaga, kasutatakse tänapäevani ravimiskohana.

Sisestatud: 26.04.2002.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 08.03.2015.