Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kalmetimägi"
Mälestise registri number 11864
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1300
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.04.2008.

Mälestise kirjeldus


"Kalmetimäe" küngas on põhja-lõunasuunaline, pikliku kolmnurga kujuline küngas, mis on pikema küljega pööratud läände. Põhja-lõuna suunas on see 67 m, ida-lääne suunas aga 45 m pikkune, kalme kõrgus on 1,5-2,5 m (lõunaots). "Kalmetimäe" lõunaotsal paikneb mõnekümne sentimeetri kõrgune 8 x 12 m mõõtmetega, ida-läänesuunaline pikliku kujuga küngas. Seal on murukamara all näha raudkive. Kalme algkuju on ovaalne, kuid nüüd on seda äärtest lõhutud. Nimetatud künkast põhja suunas on mõnemeetriste vahedega kaks madalat 5-6 m läbimõõduga liivaküngast. Mäe idaserval paikneb veel üks sarnane küngas. Kolmes viimatimainitud künkas kive ega kultuurkihti pole täheldatud.

Sisestatud: 13.05.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Vända vallas, Kullimaa külas, Sepa talu maal, taluhoonest u 180 m ida pool, "Kalmetimäe" nimelise künka lõunaotsal. Vähim kaugus Pärnu jõest u 100 m, maanteest u 160 m, Lillakmäe nimelisest kalmistust u 200 m edela pool.

Sisestatud: 13.05.2008.

Mälestise ajalugu


Kivikalme võib kirjelduse ja leidude põhjal kuuluda I aastatuhande algusesse. Võimalik, et "Kalmetimäge" on kasutatud matmiseks ka hiljem ning seal võib paikneda maa-alune külakalmistu. J. Jungi sõnutsi olevat "Kalmetimäelt" kivide vahelt leitud sütt ja põlenud luid. Mäel leiduvaid künkaid pidas ta liivlaste kääbasteks. Liivlased olevat Narva suunast Pärnu poole minnes omakseid siin põletanud ja matnud. Kivikalmet on R. Indreko teatel kunagi kaevanud M. Bolz, kes leidnud sealt palju esemeid. 1900. a teostas kalmel kaevamisi M. Schockhoff, kes leidis pronksist karjasekeppnõela, rauast aasaga õõneskelti, luust nooleotsa ja keraamikakilde (säilivad Pärnu muuseumis PM. 721).

Sisestatud: 13.05.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.