Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11866
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1332
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb kõrgemal loode-kagu suunalisel liivakünkal vahetult Pärnu jõe paremal kaldal. Eelmisel sajandil on künkasse kaevatud kartuliauke, millega osa kultuurkihist lõhutud. Tõenäoliselt esineb matuseid kogu nimetatud voore alal.

Sisestatud: 15.05.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu paikneb Vändra vallas, Kurgja külas, Pärnu jõest põhja pool asuval Kurgja-Linnutaja maaüksusel. Raba talust jääb kalme u 420 m lõunaedelasse, Kurgja teel Pärnu jõge ületavast sillast u 300 m loodesse, jõest u 15 m ja maanteest u 70 m kaugusele.

Sisestatud: 15.05.2008.

Mälestise ajalugu


Tõenäoliselt on "Surnumäe" näol tegemist kesk- ja varauusaegse (15.-17. sajand) külakalmistuga. Rahvapärimuses on seda nimetatud ka katkukalmeks. 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul on kartuliaukude kaevamisel leitud inimluid ja münte, mis on aga kaduma läinud. Kohal pole arheoloogilisi kaevamisi läbi viidud.

Sisestatud: 15.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälesitse kaitsevöönd on 50 m maa-ala mälestise väliskontuurist alates (MkS § 25).

Sisestatud: 07.11.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 08.03.2015.