Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11873
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 559731.88
Y-koordinaat 6494904.85
Mälestise vana number 1301
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: asukoht tuvastamata

Paikvaatluse kuupäev: 10.07.18

Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikul visuaalselt märgatav.

Sisestatud: 19.05.2008.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Vändra vallas, Vihtra külas, Pargi maaüksusel. Kalme paikneb kunagise Vihtra mõisa pargi idaosas, Pärnu jõest 70 m põhja, Vändra-Vihtra teest 25 m lääne pool, Vihtra mõisa peahoonest u 100 m kirde-läänes.

Sisestatud: 02.04.2008.

Ajalugu


Millisesse perioodi siinne kivikalme jääb, on hetke teadmistele tuginedes raske öelda, kuna paigal pole läbi viidud arheoloogilisi uuringuid. Ilmselt dateerub see kalme aga siiski muinasaja lõppu.

Sisestatud: 19.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1 on kaitsevöönd 50 m raadiusega ala mälestise väliskontuurist alates.

Sisestatud: 19.05.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.