Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11941
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise ala ühtib tänase Kumma küla keskusega. Asulakoha kultuurkiht on tuvastatud külatee lõunaküljel tee ja oja vahelisel lõuna suunas alaneval alal, kus asuvad talude õuealad ja aiamaad.

Sisestatud: 05.07.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Raplamaal Kehtna vallas Kumma külas hoonestusega kaetud küla keskuses.

Sisestatud: 04.07.2013.

Mälestise ajalugu


Keraamika leidude põhjal on asulakoht dateeritud I aastatuhande II poolde. Asustus on samas kohas püsinud läbi keskaja ja varase uusaja kuni tänaseni.
Kumma küla talud on tähistatud 17. saj II poole kaardil (Cumma dorff), kus on märgitud Mäekülas 11 talukohta ja Allkülas 8 talukohta (EAA.1.2.C-IV-102: Dasz Guth Kottz. http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/search?place=Valtu&vmode=grid&q=1). Talud on kaardil märgitud ojast ja allikast põhja pool paiknevale lõuna suunas alanevale nõlvale (Mäeküla) ning allikast lõunapoole piki teed (Allküla).
Kumma küla on kirjalikult esmamainitud Taani hindamisraamatus 1241. a (Compayas), kus küla suuruseks on märgitud 10 adramaad (Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber census daniae. Kopenhagen. 1933. Lk 443).
Asulakoha avastas 1973. aastal arheoloog Vello Lõugas.

Sisestatud: 05.07.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 04.07.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 21.03.2015.