Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11944
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 162-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 01.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise ala on pikliku kujuga, kirde-edelasuunaline pikitelg ligikaudu 31 m, laius 7-8 m.
Kalme alale on toodud põllult kive.

Sisestatud: 03.07.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Raplamaal Kehtna vallas Kumma külas. Mälestis paikneb põllumaal Muusika katastriüksusel Niidre katastriüksuse piiril Valtu-Kumma teest (tee nr 20150) 150 m idasuunas.
Kalmest 80 m idapool paikneb teine kivikalme (reg nr 11943) ning 80 m põhjapool kolmas kalme (reg nr 11945).

Sisestatud: 03.07.2013.

Mälestise ajalugu


Kalme on dateeritud I aastatuhandesse pKr.

Sisestatud: 03.07.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates.

Sisestatud: 03.07.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.03.2015.