Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11948
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 2145
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.10.05

Inspektor: Raplamaa vaneminspektor, Aili Peterson

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme on kahest kõrvuti asetsevast kalmest parempoolsem. Kalmed on sarnased, kuid reg nr 11947 on väiksem ja paikneb naaberkalmest 20-30 m. kagu pool. Põhiplaanilt ovaalne, pikiteljega kirdest edelasse 30 m laiusega loode-kagu suunal 21 m. Vare moodustub põllult kokkulükatud kividest, vare keskosa on korrapärasem ja eeldatavalt vana kalme ase.

Sisestatud: 21.06.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on 10 (kümme) meetrit kalme välispiirist.

Sisestatud: 21.06.2004.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.03.2015.