Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Keava linnus
Mälestise registri number 11950
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1520
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.09.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Linnus on rajatud kruusaseljandikule, mille suhteline kõrgus ulatub kuni 13,6 meetrini. Linnuse õu on ligemale 80 m kikk ja 30 m lai (õuepindala u 2400 m2), kahelt küljelt on see kaitstud looduslikult kõrgete nõlvadega. Linnuse otstes paiknevad kõrged kunstlikud vallid ning kraavid. Linnuse õue jääb kividega täidetud lohk, mida võib pidada endiseks kaevu kohaks. Arheoloogiliste uuringute käigus tuli linnamäe põhjaserval ilmsiks nn salakäik, mis praeguseks on rekonstrueeritud.
Linnus on rajatud ilmselt juba rahvasterännuajal, 5.-6. sajandi paiku ning oli tõenäoliselt kasutusel kuni 13. sajandini. Peamiselt raadiosüsiniku dateeringute põhjal on linnuse kasutus jaotatud IV kuni V etapiks. Linnuse leiumaterjalina leiti nii keraamikat, ehteid relvi (sh 4 ammunooleotsa).

Sisestatud: 12.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Linnus asub Linnamäe talu maadel, mis paiknevad ülejäänud külast eraldi, külakeskusest umbes 1 km kaugusel, põhja pool, Keava-Ingliste-Juuru maantee lähedal. Keava linnus asub talu hoonetest ligemal 200 m põhja pool metsamaal.

Sisestatud: 12.11.2008.

Mälestise ajalugu


Arheoloogiliselt uuritud aastatel 2001-2004.

Sisestatud: 12.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab ala 50 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 12.11.2008.

Meedia


- Kiievi kunagise vürsti Izjaslavi oletatavad jäljed Keava linnamäel endiselt leidmata
http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=artikkel&lookup=rubriik

Sisestatud: 04.10.2006.

Meedia


Arheoloogilise ekspeditsiooni info:
http://www.arheo.ut.ee/keava/main.htm

Sisestatud: 15.04.2013.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 21.03.2014.