Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11952
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 2-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, inimluude esinemine, visuaalselt maastikul jälgitav kalmetele omane struktuur.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ovaalse kujuga, ida-lääne suunas u 25 m. Kalme ala tõuseb ümbritsevast põllust u 0,7 m kõrgemale. Kalme on pealt lame tihedalt pealt täis suuri sammaldunud raudkive, millede vahel leidub tühimikke. Kivid on sattunud kalme alale tõenäoliselt kivikoristuse käigus. Kalme lääneosas kasvab kaheharuline kuusk, ida ja kirde osas kaks kolm toomingat ja pihlakat. 1978. aastal tehtud prooviaugu põhjal võib oletada, et kalme struktuur on üldiselt hästi säilinud.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmete rühm asub põllumassiivi lõuna nurgas. Ajalooliselt on tegemist Kehtna mõisa põlluga. Lääne poolt piirab põldu Tallinn-Rapla-Türi maantee, kalme asetseb põllu lõuna ääres, mõisa ja küla põlde eraldavast vanast kiviaiast u 20 m põhja pool elektri liini all. Kalmet ümbritsev söödiala on kasvanud põllupeenraga ühte.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muistiseana on avastatud kalme 1974. aasta kevadel, samas on koosataud ka Evald Tõnissoni poolt mälestise pass. Arheoloogiliste meetoditega suuremas mahus uurimata, 1978. aastal tehti üks prooviauk.

Sisestatud: 14.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetine ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 14.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.03.2015.