Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11953
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 3-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 30.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, inimluude esinemine, visuaalselt maastikul jälgitav kalmetele omane struktuur.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb ovaalse põhiplaaniga kirre edela suunas väljavenitaud (45 x 25 m) kive täisveetud alal. Kalme pinnal on mitmesuguse kõrguse ja suurusega sammaldunud raudkive, kivide vahel tihe rohukamar. Kalme keskpunktist 5-6 m edela pool asetseb 2 m läbimõõduga lohk. Kalmel kasvab pihlakas.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmete rühm asub põllumassiivi lõuna nurgas, ajalooliselt on tegemist Kehtna mõisa põlluga. Lääne poolt piirab põldu Tallinn-Rapla-Türi maantee, millest kalme asub u 290 m kaugusel. Lõunasse jäävad Õhukese talu maad.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muistiseana on avastatud kalme 1974. aasta kevadel, samas on koosataud ka Evald Tõnissoni poolt mälestise pass. Arheoloogiliste meetoditega uurimata.

Sisestatud: 14.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetine ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 14.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.03.2015.