Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11956
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 6-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.11.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, inimluude esinemine, visuaalselt maastikul jälgitav kalmetele omane struktuur.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme on piklikkuse ovaalse kujuga, pikiteljega loodesse-kagusse u 38 m, laius kuni 10 m, suhteliselt madal. Kalmele ja seda ümbritsevale alal on kuhjatud rohkelt kive. Kalme on pealt kumer. Võib oletada, et kalme alal paikneb mitu üksteisega ühinenud kalmet, mis tõusevad üldisest pinnase tasemest veidi esile. Kalme tähis paikneb lääne osas.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kahest kalmest koosnev kalmete rühm jääb põllu kagu ossa, ajalooliselt on tegemist Kehtna mõisa põlluga. Kalme paikneb loode-kagu suunalisel kõrgendiku, kalmest reg nr 11955 kagus u 25 m kaugusel.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muistiseana on avastatud kalme 1974. aasta kevadel, samas on koosataud ka Evald Tõnissoni poolt mälestise pass. Arheoloogiliste meetoditega suuremas mahus uurimata.

Sisestatud: 21.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetine ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 21.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.03.2015.