Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 11961
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 552069.06
Y-koordinaat 6541044.32
Mälestise vana number 49-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 10.09.20

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislike lohkude esinemine kivil.

Sisestatud: 25.04.2011.

Kirjeldus


Praegusel kujul on kivi algse asendiga võrreldes serviti - algne pealispind on kivi praeguseks idaküljeks, kivi põhi lääneküljeks. Mälestis on trapetsit meenutava kujuga raudkivi. Kivi läänepoolne külg (algne põhi) on järsk, idapoolne (algne pealispind) langeb umbes 60 kraadi all. Kivi pikkus põhja-lõuna suunas on 2,4 m, laius 1,8 m ning kõrgus kuni 1,5 m. Kivi algsel pealispinnal (praegusel idaküljel) on kokku 11 lohku. Neist neli suuremat on läbimõõduga 8 cm, sügavusega 2-2,5 cm. Kolm lohku on läbimõõduga 6-7 cm, sügavusega 1-2 cm. Viis lohku on väiksemad ja ebamäärasemad.

Sisestatud: 22.01.2014.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Pae külas Järve talu sissesõidutee alguses Järve talu sissesõidutee ja külavahetee ristmikust vahetult kirdes. Kivi ei ole oma algses asukohas, vaid on sinna nihutatud eeldatavasti külavahetee ehituse käigus (1970. aastatel). Vana külatee asub uuest teest 60-90 m läänepool. Varem asus lohukivi praeguse tee lääneserva kohal mingi hoone (pole teada millise) ääres. Ilmselt on tegemist sama kiviga, mis Juuru kihelkonnakirjelduse kohaselt asetses Paeküla külatänava ääres ühe küljega kiviaias.

Sisestatud: 22.01.2014.

Ajalugu


Dateeritud I aastatuhat eKr - I aastatuhat pKr.

Sisestatud: 22.01.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3).

Sisestatud: 22.01.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäevasem termin: lohukivi) on kivi, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3-10 cm, sügavus 0,5-5 cm. Lohkude põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Ümmarguste lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on kultuurinähtus, mis on tuntud üle maailma. Meie lähinaabruses (Skandinaavias) hakati lohke kaljudesse tegema juba neoliitikumis, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on lohukive leitud Põhja-Eestist, vähem Saaremaalt ning vaid üksikuid Lõuna-Eestist. Lohukivide tegemise aja määramine on problemaatiline – lohk ise ei ole dateeritav ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega. Siiski on lohukive peetud Eestis pronksiaegseks kultuurinähtuseks (1800-500 a. eKr), kuna neid on leitud peamiselt samadelt aladelt kui pronksiaegsete inimeste matmispaiku – kivikirstkalmeid. Teiste muinasaegsete mälestiseliikidega sellist sidet pole võimalik leida. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, kuna kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades (vt Lang. V. 2007. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu. Lk 67-69).

Sisestatud: 04.02.2014.