Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht "Kodja (Kotja) küla ase"
Mälestise registri number 11965
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 535673.00
Y-koordinaat 6553016.79
Mälestise vana number 184-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 29.06.21

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Kirjeldus


Asula kultuurkiht on tuvastatud lagedal põllul loodusliku kõrgendiku kirde- ja idanõlval suure kokkulükatud kivihunniku ümbruses ja sellest lõuna pool. Kõige intensiivsem kultuurkiht paikneb kivihunnikust vahetult lõunas, nõrgenedes lõuna suunas. Võrdlemisi tumedas mullas leidub hulgaliselt põlenud raudkive. Näha võib ka luid ja keraamikat. Kultuurkihi paksus on erinev, keskmiselt 0,3-0,5 m.
(M. Mandel, 1985)

Sisestatud: 08.11.2013.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Rapla maakonnas Kohila vallas Adila külas Pihali-Adila-Rabivere teest (tee nr 20103) edelasuunas ning Vaino talust kagusuunas põllumaal.

Sisestatud: 08.11.2013.

Ajalugu


Asulakoht on dateeritud ajavahemikku I-II aastatuhat.

Sisestatud: 08.11.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel.

Sisestatud: 06.11.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 21.03.2015.