Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11978
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 2708
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hooldamata

Inspekteerimise kuupäev: 27.11.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Matusekoht kujutab endast liivast söödiala. Kalmistuala keskosas on ebamäärase kujuga endine kruuskarjäär, mis on ülejäänud alast 1,3-1,4 m võrra sügavam. Kalmistuala pinnas on ebatasane.

Sisestatud: 16.01.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas Pärijamäe katastriüksusel. Kalmistu paikneb Kubja talu hoonetest u 160 m edelasuunas ning Punsu talu hoonetest u 280 m lääne-edelas talude juurde viivate juurdepääsuteede vahelisel alal. Vahetult kalmistuala edelaküljel asusid varasemalt Pärijamäe talu hooned.

Sisestatud: 16.01.2014.

Mälestise ajalugu


Tõenäoline matmise aeg: 14.-17. saj.

Sisestatud: 16.01.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3).

Sisestatud: 17.01.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 20.03.2015.