Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 11981
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1541
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Oma algsest asukohast välja lükates on kivi ühtlasi ümber pööratud. Kivi algne pealispind on praegu allapoole pööratud. Lohud asuvad kivi alumisel poolel. (Mälestise pass E. Tõnisson 1973)
Oma praeguses asendis on kivi rombja kujuga, kirde-edela suunas ligemale 3,5 m ja kagu-loode suunas umbes 2 m laiusega. Edalapoolses osas on kivi maapealse osa kõrgus umbes 1,5 meetrit, see madaldub ühtlaselt ning kirdepoolne serv on peaaegu maapinnaga tasa. Kivi nähtav pind on osaliselt sammaldunud, seda eriti põhjapoolses osas.

Sisestatud: 25.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi asub Pärdimetsa katastriüksusel Kernu-Kohila tee (tee nr 11220) ääres teepeenrast umbes 10 m lõunasuunas. Mälestis paikneb Hageri küla hoonestuseta keskosas, lähimad majad jäävad 150-200 m kaugusele, üle Kernu-Kohila tee paikneb antud piirkonnas visuaalselt domineeriv kolhoosiaegsete lautade kompleks. Kivi paikneb kasutusest väljas oleval rohumaal. Rohumaa on paralleelselt teega pikliku kujuga ning vastu metsa paiknevas lõuna osas võsastuv. Antud piirkonnas on maapind lõunasuunas madalduv. Vahetult kivist läänes kasvab põõsas.

Sisestatud: 25.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kivi on dateeritud I aastatuhandesse e.m.a kuni I aastatuhandesse m.a.j.
Kivi paiknes varem Kohila Hageri maanteest u 25 m põhjapool. Seoses uue maanteelõigu rajamisega uude asukohta paikneb kivi tänaseks teest lõuna pool. Uue tee ehitamise käigus nihutati kivi mõni meeter algsest asukohast eemale. (Mälestise pass, E. Tõnisson 1973)
Kivi on nimetatud R. Tamme Hageri kihelkonnakirjelduses aastast 1922, lk 19, nr 10 (kultusekivi Hageri koolimaja ja Pärdi talu vahelisel põllul kolme madala lohuga kõrgemas servas).

Sisestatud: 25.11.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 02.12.2011.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 20.03.2015.