Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 11984
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 23-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi on pealtvaates ebakorrapäraselt kolmnurkse kujuga, suhteliselt madal ning järskude servadega. Kivi pealispind on võrdlemisi sile, kuid läänepoole märgatavalt kaldu, kõige kõrgemale tõuseb kivi kagupoolne osa. Kivi pikkus põhja-lõuna suunas on 2,6 m, laius 2,3 m ning kivi kagupoolse osa kõrgus on kuni 0,8 m, edelaserva kõrgus 0,4 m.
Kivi pealispinna madalduval lääne-edelapoolsel küljel on 6 lohku, mis jaotuvad kahte rühma - kummaski rühmas 3 lohku. Lohud on siledapõhjalised, läbimõõduga 6-7 cm ning sügavusega 1-1,5 cm.

Sisestatud: 13.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi asub Raplamaal Hageri külas Kernu-Kohila teest põhjapool kolhoosiaegsete lautade taga põllul. Kaugus laudast 340 m. Kivile lähimad hooned asuvad kivist kagupool - Koka ja Pärdimiku talu hooned.
Kivi asub nähtavalt kõrgemal kohal, nn Pätakamäel.
Pätakamäeks nimetatud koht kujutab endast kõrgemat ala, kuhu on kokku toodud suurel hulgal põllukive. Suuremate ja väiksemate kivide hulgas paiknev kaitsealune lohukivi asub kivikuhjatise edelapoolses osas.
Kirjeldatavast kaitsealusest kivist 120 m lõunapool põllumaal suhteliselt madalas kohas asub teine kaitsealune lohukivi (reg nr 11983).

Sisestatud: 12.01.2013.

Mälestise ajalugu


Dateeritud I aastatuhat eKr - I aastatuhat pKr.

Sisestatud: 13.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 13.01.2013.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 20.03.2015.