Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11992
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 543910.11
Y-koordinaat 6557759.87
Mälestise vana number 164-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.06.21

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 25.04.2011.

Asukoha kirjeldus


Kaitsealune asulakoht paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu, Loone ja Pukamäe külade territooriumil Kohila alevist vahetult lõuna pool Lohu-Kohila tee (tee nr 20107; vana Tallinn-Rapla mnt) ja Keile jõe vahelisel alal, Keila jõe vasakul kaldal. Kohila alevi lõunapiiril (mõnisada meetrit asulakohast põhja pool) asub Tohisoo mõis, mis rajati 17. sajandil. Asulakohast u 1,5 km lõuna pool asuvad Lohu / Loone linnused, mis olid kasutusel muinasaja lõpuni. Asulakoha ala on hoonestatud.

Sisestatud: 10.02.2014.

Ajalugu


Mälestise näol on tegemist uusaja algusesse kuuluva Tohisoo mõisa läheduses olnud asulakohaga. Arheoloogilise uuringu käigus kogutud kedrakeraamika leiud viitavad, et asulakoht on antud kohas olnud ka enne Tohisoo mõisa rajamist (13.-16. sajandil; Katrin Treuman, 2012).

Sisestatud: 10.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 10.02.2016.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 07.02.2014.