11992 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 11992 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 06.01.1998 |
Registreeritud | 06.01.1998 |
X-koordinaat | 543910.11 |
Y-koordinaat | 6557759.87 |
Mälestise vana number | 164-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 28.06.21
Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Asukoha kirjeldus Kaitsealune asulakoht paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lohu, Loone ja Pukamäe külade territooriumil Kohila alevist vahetult lõuna pool Lohu-Kohila tee (tee nr 20107; vana Tallinn-Rapla mnt) ja Keile jõe vahelisel alal, Keila jõe vasakul kaldal. Kohila alevi lõunapiiril (mõnisada meetrit asulakohast põhja pool) asub Tohisoo mõis, mis rajati 17. sajandil. Asulakohast u 1,5 km lõuna pool asuvad Lohu / Loone linnused, mis olid kasutusel muinasaja lõpuni. Asulakoha ala on hoonestatud. |
Ajalugu Mälestise näol on tegemist uusaja algusesse kuuluva Tohisoo mõisa läheduses olnud asulakohaga. Arheoloogilise uuringu käigus kogutud kedrakeraamika leiud viitavad, et asulakoht on antud kohas olnud ka enne Tohisoo mõisa rajamist (13.-16. sajandil; Katrin Treuman, 2012). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |