Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12003
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 14-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme (reg nr 12003) on enamvähem ümmarguse kujuga, läbimõõduga 11 m ning kõrgusega 0,3-0,4 m. Suurem osa kivikalme alast on kaetud põllult toodud raudkividega. Kalmel kasvavad kaks suuremat puud, millest üks on räsitud ja osaliselt murdunud.

Sisestatud: 05.09.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme (reg nr 12003) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas Noorlooma katastriüksusel, Angerja linnuse varemetest u 700 m kirdesuunas. Noorlooma katastriüksusel nõukogude aegse kuivati tagusel karjamaal on kokku 5 kivikalmet, millest kirjeldatav mälestis asub kuivati põhjapoolsest otsast u 260 m kirdesuunas. Kivikalmest u 100 m edelasuunas asub kivikalme 12002 ning 90 m läänesuunas asub kivikalme 12004.
Kalmeväljast põhjasuunas Tamme-Allika katastriüksusel asuvad kolm kaitsealust lohukivi.

Sisestatud: 05.09.2013.

Mälestise ajalugu


Kalme on dateeritud I aastatuhandesse pKr, kuid pole välistatud, et kalmeid kasutati veel kuni II aastatuhande alguseni.

Sisestatud: 05.09.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates.

Sisestatud: 05.09.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.03.2015.