12004 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kivikalme |
|---|---|
| Mälestise registri number | 12004 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 06.01.1998 |
| Registreeritud | 06.01.1998 |
| Mälestise vana number | 15-k |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(3)
Inspekteerimise kuupäev: 08.05.17
Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
|
Mälestise kirjeldus Võrreldes samal karjamaal asuvate teiste kalmetega, on kivikalme (reg nr 12004) teistest väiksem, läbimõõduga u 6 m, kõrgus ulatub lääneküljel 0,4 meetrini ning idaküljel kuni 0,6 m. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Kivikalme (reg nr 12004) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas Noorlooma katastriüksusel, Angerja linnuse varemetest u 630 m kirdesuunas. Noorlooma katastriüksusel nõukogude aegse kuivati tagusel karjamaal on kokku 5 kivikalmet, millest kirjeldatav mälestis asub kuivati põhjapoolsest otsast u 240 m põhjasuunas. Kivikalmest u 100 m kagusuunas asub kivikalme 12002 ning 90 m idasuunas asub kivikalme 12003. |
|
Mälestise ajalugu Kalme on dateeritud I aastatuhandesse pKr, kuid pole välistatud, et kalmeid kasutati veel kuni II aastatuhande alguseni. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates. |
|
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |