Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12005
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1534
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme ala on pealt tasane ümar-ovaalse kujuga ala, pikiteljega ida-lääne suunas u 21 m, põhja-lõuna suunas u 16 m. Kalmeala servad on suhteliselt järsud, tõustes ümbritsevast maapinnast 0,8-0,9 m kõrgemale.
Kalmest põhjapool on raudkivi- ja mullahunnikud.
Kalme alal puid ei kasva.

Sisestatud: 05.09.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis kivikalme (reg nr 12005) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas Noorlooma katastriüksusel, Angerja linnuse varemetest u 500 m kirdesuunas. Noorlooma katastriüksusel nõukogude aegse kuivati tagusel karjamaal on kokku 5 kivikalmet, millest kirjeldatav mälestis asub kuivatist u 40 m põhjapool.
Kalmeala idaosas asub kaitsealune lohukivi (reg nr 12011).

Sisestatud: 05.09.2013.

Mälestise ajalugu


Kalme on dateeritud I aastatuhandesse pKr, kuid pole välistatud, et kalmeid kasutati veel kuni II aastatuhande alguseni.

Sisestatud: 05.09.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates.

Sisestatud: 05.09.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.03.2015.