Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12023
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 26-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.04.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 18 m. Kalmel kasvavad männid.
Kalmet uuriti 1921. a Tallgreni juhatusel. Kalmet ümbritses kaks suurtest kividest kontsentrilist ringmüüri läbimõõduga 19 ja 15 m. Põletatud ja põletamata luud koos leidudega paiknesid peaaegu eranditult sisemise ringmüüriga piiratud alal.

Sisestatud: 25.10.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Kohila vallas Pihali külas Mikuri katastriüksusel u 110 m Mikuri talu elamust kirdesuunas Mikuri talu juurde ja sealt edasi viiva tee ääres.

Sisestatud: 25.10.2013.

Mälestise ajalugu


Kalme keskosa on 1921. aastal A. M. Tallgreni juhatusel kaevatud.
Uuringute käigus kogutud osa leidudest viitavad kalme rajamisajale hilisel eelrooma rauaajal, kuid rida leide (spiraalsõrmused, käevõru, helmed jms) kuuluvad hilisemasse aega, hilisesse rooma rauaaega.

Sisestatud: 25.10.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel.

Sisestatud: 25.10.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.03.2015.