Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kloostrivare"
Mälestise registri number 12026
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1532
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.08.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmeala on pikliku kujuga, pikiteljega loodest kagusse u 37 m, laius ulatub 17-18 meetrini. Kalmeala on kaetud peale veetud kividega. Kalmeala keskosa tõuseb ümbritsevast söötis põllumaast ligikaudu 1 m kõrgemale. Kalmeala on kaetud kõrge rohttaimestikuga.

Sisestatud: 22.01.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Kohila vallas Pihali külas Laane katastriüksusel Pihali-Adila-Rabivere teest u 50 m edelapool. Kalmest 200 m põhja-loodes asub Kadaka talu ning 350 m läänepool Laane talu (endine Kloostri talu).

Sisestatud: 22.01.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme tõenäoline rajamisaeg on I aastatuhande I pool, kuid võimalik, et maetud on veel ka II aastatuhande alguses.

Sisestatud: 22.01.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 22.01.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.03.2015.