Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12030
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 193-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 30.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Inimtegevuse tagajärjel tekkinud arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.09.2010.

Mälestise kirjeldus


Kaitsealuse muinasasula tuumikala paikneb peamiselt kõrge põllumaa ja madalama maa piiril: talude õueala, aiamaad ja külatänav. Külatänava ja hoonete ümbruses kasvab suuremaid puid. Kultuurkihi paksus on erinev ulatudes põhja osa 0,5 meetrini. Söeseguses mullas leidub põlenud raudkivie ning keraamika fragmente.

Sisestatud: 01.09.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Rabivere külas Tõnu, Juhani ja Siili katastriüksustel. Asulakoht hõlmab ala vana teeharu ümbruses, suuremas osas sellest lõuna ja kagu pool. Tuvastatud asulakoha lõunapiir paikneb Juhani ja Tõnu talu hoonete kohal ning sellest mõningal määral lõuna pool, põhjapiir vanast teest paarkümmend meetri põhja pool. Idapiirina on määratletud praeguse Siili talu hooned ning läänepiirina Tõnu talu hooned, asulakoha kese jääb Juhani talu maadele. Asulakoha ulatus läänest itta on umbkaudu 225 meetrit ja lõunast põhja-lõuna suunas 100 meetrit.

Sisestatud: 01.09.2010.

Mälestise ajalugu


Asulakoht on avastatud arheoloog Mati Mandeli poolt 15. aprillil 1985. aastal. Leitud savinõukillud asuvad Tallinna Ülikooli Ajalooinstituudis numbri all AI 5657. Tõenäoliselt on tegemist Taani Hindamisraamatus mainitud Väikekülaga, kus koos Suurkülaga oli 15 adramaad (mainitud nime all Kyuizael). Vt Paul Johansen, Die Estlandliste des Liber Census Danie. Kopenhagen-Rewal, 1933, lk 463-464. Mälestis kuulub II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 01.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 20.03.2015.