Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kalmumägi", "Kabelimägi"
Mälestise registri number 12036
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1537
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu on looduses jälgitav ümbritsevast maapinnast suhteliselt hästi eristuva kõrgendikuna, mille mõõtmed loode-kagu suunas on u 75 m ning põhjaloode-lõunakagu suunas u 100 m. Muistise laius ida-lääne suunas on u 50 m. Kalmistul, eriti selle põhjapoolsel osal kasvavad männid, lõunapool on ka lehtpuid ning viljapõõsaid. Kalmistu madalamale alale jääval ida- ja kagupoolsel osal kasvavad ka kuused. Kalmistu põhjapoolne osa on osaliselt lõhutud mitme väikese ning ühe suurema kruusakarjääriga. Ilmselt just nendest saadigi omal ajal inimluid.
Kohalike elanike andmetel oli 1950. aastatel kalmistu koos hauakohtadega ja puust kõdunenud ristidega jälgitav kõrgendiku kagupoolses madalamas osas. See haudadega ala jääb Vana-Kalmu talu maadest lääne poole. Lisaks on inimluid 1960. aastatel saadud ka läänepoolselt madalamalt alalt - kohast, kus nõukogude perioodil olid kartuliaunad.
(Gurly Vedru, 2008: eeluuringute aruanne)

Sisestatud: 06.11.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas Vaida-Urge maanteest (T-11202) u 400 m lõuna pool.

Sisestatud: 06.11.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel ja KKT lisas nr 1.

Sisestatud: 06.11.2013.

Aruanded


Vedru, G. 2008. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Salutaguse maa-alusel kalmistul (Kohila vald, Raplamaa / Hageri kihelkond, Harjumaa) 2008. a.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 20.03.2015.