Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12037
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 69-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi on pealtvaates veidi trapetsit meenutava kujuga, kagupoolne külg on mõnevõrra kaarjas. Oma praegusesse asukohta lükates on algne pealispind jäänud ülespoole. Kivi pealispind on suhteliselt lame, servad järsud. Kivi pikkus kirde-edela suunas on 2,8 m, laius 2,5 m ning kõrgus 1,4 m. Kivil võib loendada 27 lohku, millest suurem osa paikneb piki pealispinna loodeserva. Lohkudest kolm edelapoolsemat on kõige suuremad, läbimõõduga 8-9 cm ning sügavusega 3-3,5 cm. Neljas samade mõõtudega lohk on esimestest mõnevõrra kaugemal kirde pool. Suuremate lohkude hulka võib arvata veel kuus lohku, mille läbimõõt on 6,5-7 cm, sügavus 1,5-2 cm. Ülejäänud lohud on väiksemad.

Sisestatud: 15.01.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas Roidu katastriüksusel endisest Salutaguse mõisast ligikaudu 2 km lõunasuunas ning Tallinn-Rapla-Türi maanteest ligikaudu 1,7 km idasuunas. Rodu talu hooned asuvad mälestisest 200 m lõunapool. Lohukivi paikneb metsa serval u 12 m loodes teest, mis suundub Roidu talu hoonete juurest kirdesse. Kivi ümbrus on võsastunud.
Lohukivi on oma algsest asukohast eemaldatud kivikoristuse käigus. Algselt asetses kivi Roidu talust ligikaudu 200 m loode pool põllul, praegusest asukohast u 250 m edelas.

Sisestatud: 15.01.2014.

Mälestise ajalugu


Dateeritud I aastatuhat eKr - I aastatuhat pKr.

Sisestatud: 15.01.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3).

Sisestatud: 17.01.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 20.03.2015.