Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pirita kalmistu
Mälestise registri number 1214
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number A 1062-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 04.05.18

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Mälestise tunnus


Suure hulga säilinud ajalooliste hauatähistega ilmestatud kalmistu, Pirita linnaosa ajaloo seisukohalt oluline rajatis.

Sisestatud: 24.07.2006.

Mälestise kirjeldus


Pisike, männimetsa keskele peitunud surnuaed on Tallinnas erandlik, meenutades pigem mõnd maakalmistut. Kalmistut nimetatakse ka Pirita uueks kalmistuks, vana kalmistu asus kloostrikiriku ees. 1870. aastatel rajatud Kochide perekonna hauakabeli lähedusse suurema kalmistu rajamiseks eraldati Kose metsapargi servast maad 1896. aastal, esimesed matused on 1898. aastast. Kalmistule maeti Viimsi ja Nehatu valla elanikke. Kalmistut korrastati 1930. aastatel, remonditi piirdeaiad, kuid kõikide plaanide teostamiseni (mis hõlmanuksid ka kabeli ehitamist, kalmistu laiendamist jne) ei jõutud. Kalmistule on maetud rahvaluulekoguja Madis Odenberg, Tallinna tehnikumi direktor Enn Nurmiste, Nehatu algkoolijuhataja Friedrich Einberg jt. omal ajal tuntud inimesi. Huvitavad on mitmed rootsi rahvusest inimeste hauasambad. Ametlikult suleti rahula matmiseks 1977. aastal, kuid üksikuid matuseid perekonnaplatsidele on tehtud hiljemgi. Kalmistut ümbritseb madal, osalt mördita laotud paekivimüür. Surnuaeda ilmestavad mitmed raudaedadega ümbritsetud perekonnaplatsid, vanad marmor- ja graniithauasambad.

Sisestatud: 24.07.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tallinnas, Pirita linnaosas, Pirita jõe läänepoolsel kaldal, staadioni vahetus läheduses.

Sisestatud: 05.04.2018.

Mälestise ajalugu


Pirita kalmistu on rajatud 19. sajandi lõpus. Ühe vanima matmisajaga ristil on kirjas Jakob Wassmanni nimi ning surma-aasta 1898. Kalmistu suleti matmiseks 1977. aastal.

Sisestatud: 05.04.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Määramata, sel juhul loetakse vastavalt Muinsuskaitseseadusele kinnismälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise välisperimeetrist või piirist alates.

Sisestatud: 24.07.2006.

Allikad


Laane, Karl (2002). Tallinna kalmistud. Tallinn: Maalehe Raamat

Sisestatud: 05.04.2018.