Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12148
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.01.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 25.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis on ümara põhiplaaniga, tema läbimõõt on 5,5 m. Kalmel on lauged nõlvad. Reljeefsem on muistise läänejalam, kust mõõdetud kõrgus ulatub 0,6 m, mujalt on kõrgus 0,4 m. Kalme on kaetud rohukamaraga. Kalmel kasvavad kadakad.

Sisestatud: 07.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rapla maakonnas Raikküla vallas Tamme külas Kabala kooli katastriüksusel Kabala koolimaja edelanurgast 40 m edelapool kadakasel loopealsel.

Sisestatud: 07.03.2014.

Mälestise ajalugu


Tamme küla kalmed on käesoleval hetkel dateeritud väliste tunnuste järgi (asukoht õhukese mullaga vanal loopealsel, korrapärane kuju ja kompaktne vare) ajavahemikku, millisest pärinevad enamik Eesti territooriumil registreeritud kivikirstkalmetest, s.o 800 a eKr - 100 a pKr.

Sisestatud: 07.03.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 07.03.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 07.03.2014.