Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna Niguliste kirik, 13.-20.saj.
Mälestise registri number 1215
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 790-k; Arh. nr. 85
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.05.18

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(9)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1940-1991, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Keskaegse kehandiga sakraalehitis, mille koosseisu kuulub mitmeid silmapaistvaid kunstimälestisi.

Sisestatud: 04.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Nelja traveega pikihoone külgseintes on teineteise vastas teravkaarsed raidportaalid. Põhjaseina jääval peasissepääsul on kõrge vimpergiga kroonitud ja rikkalikult liigendatud palestikuga portaal, mille kujunduses Tallinnas esmakordselt kasutatud motiivid mõjutas kohalikku portaalikunsti arengut kuni hilisgootika lõpuni. Kolmikkaarelise avaga lõunaportaal on kohalikus kontekstis erandlik. Pikihoone lõpetab idaküljel viimasega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja külglöövide pikendustest moodustuva ümbriskäiguga kolmelööviline kooriruum. Pikihoone kesklöövi kohal on akendega kõrgsein. Kõrge kaaravaga ühendatud tornialune võlvik on pikihoone kesklöövi pikenduseks. Basilikaalse ruumivormiga kirik on kaetud kõrgete lihtsa servjoonvõlvidega. Kooriruumi põhjaküljel on kahe võlvikuga käärkamber. Kabelitest esinduslikem on lõunaküljele jääv Püha Matteuse hilisem Püha Antoniuse kabel. Kiriku põhjaseina ehib eeskoja voluutviilu, kujude ning sammastega fassaad.

Sisestatud: 15.05.2014.

Mälestise ajalugu


Niguliste kirik rajati tõenäoliselt 1230. aastatel Ojamaa kaudu Tallinna ümberasunud Vestfaalist pärit kaupmeeste poolt. Kirikut on esimest korda mainitud 1315. aastal. Esimene hauaplaat kirikus pärineb 1309. aastast. Kirikut on ehitatud mitmes järgus. Esmalt valmis kvadraatne kooriruum. 13. sajandi lõpus valmis selle laiendusena algkirik, mille ehitamise juures olid tegevad Ojamaa päritolu meistrid. Algkiriku üldkuju ja ehituskehandi põhiosadeks olid suhteliselt lühike ja lai pikihoone, millega idas liitus kesklööviga ühelaiune sirge lõpmikuga koor ning selle vastas madal kuubitaoline läänetorn. 14. sajandil lisati seni juurdeehituseta pikihoonele rida kabeleid. Praeguse kuju said koor ja pikihoone pärast ulatuslikku rekonstrueerimist aastatel 1405-20. Järgnevate sajandite jooksul lammutati, laiendati ja ehitati juurde kabeleid. Mitmete ehitusetappide järel sai torn oma lõpliku kõrguse 1695. aastal. Kirik hävis 1944. aastal sõjatules ja restaureeriti aastatel 1953-84 muuseum-kontserdisaaliks.

Sisestatud: 15.05.2014.

Meedia


- Nigulistes näeb Eesti kirikukelli
http://www.eestikirik.ee/content/view/2961/175/

-Riik viib Niguliste kiriku tagastamise korral pühakoja kunstiväärtustest tühjaks
http://www.postimees.ee/240108/esileht/siseuudised/tallinn/307948_2.php
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=73b38e98-3a5b-4906-bba8-e7d2060aaf18&ref=rss

- Jüri Kuuskemaa: tagastamisega häviks muuseum
Jüri Kuuskemaa: tagastamisega häviks muuseum
http://www.postimees.ee/240108/esileht/siseuudised/tallinn/307949.php?juri-kuuskemaa-tagastamisega-haviks-muuseum

-Juhtkiri: riigi ja kiriku tüli
http://www.postimees.ee/240108/esileht/arvamus/307955.php?juhtkiri-riigi-ja-kiriku-tuli


Sisestatud: 28.01.2008.