Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna Uue seegi hooned, 16.-18. saj.
Mälestise registri number 1216
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 802-k: Arh. nr. 83
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Ravikompleks, Ravihoone, Seegihoone, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ravihoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Tegemist on olulise ajaloolise väärtusega keskaegse hoonekompleksiga, mis on tänaseni säilinud küllaltki terviklikul kujul.

Sisestatud: 12.02.2018.

Mälestise kirjeldus


Haiglahoonest kiriku ja koguduseruumideks ümber ehitatud ja üldilmelt muutunud hoonekompleks koosneb kõrge kaheosalise kelpkatusega ühekorruselisest peahoonest ja sellega liituvast pisut madalamast ning omaette kelpkatusega kahekorruselisest kõrvalehitisest. Põhiplaanilt ristküliku kujulise peahoone hõlmab kogu ulatuses hilisgooti traditsioonidest lähtuv kahelööviline saal, mida katavad madalad kuplitaolised servjoonvõlvid, mille korvkaare kujulised faasitud servadega vööndkaared toetuvad neljale kapiteelideta piilarile ja lihtsatele geometriseeritud seinakonsoolidele. Seinu liigendavad kõrged segmentkaarsed aknad ja põrandapinnalt algavad madalamad müürinishid. Talalagedega keldris on säilinud paeraketega kaev. Haigla abiruumid paiknesid kõrvalehitises. Rüütli tänavale avaneva peasissepääsuga eeskoda külgneb saali läänelööviga ja nüüdseks ümberehitatud avar mantelkortsen-köök selle idalööviga. Põhjafassaadil säilinud lihtsa ümarkaarse raidportaali taga oli teine väiksem eeskoda. Keldreid ja korruseid ühendasid müürisisesed trepikäigud. Hilisemate ümberehitustega on kõrvalhoone siseplaneeringut korduvalt muudetud. Hoone välisnurgad on laotud puhtalt töödeldud paekivikvaadritest.

Sisestatud: 25.02.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Tallinna Uue seegi hooned asetsevad Tallinna vanalinnas. Läänepoolt piirab hooneid Rüütli tänav, põhja-, ida- ja lõunapool asub õueala, kuhu pääseb Rüütli tänavast värava kaudu. Õue kagunurgas asetsev hoone on Uue seegi hoonete kagunurgale osaliselt külge ehitatud.

Sisestatud: 12.02.2018.

Mälestise ajalugu


16. sajandi alguses valminud haiglahoone rajati uusehitisena Niguliste kiriku omaaegse pastoraadi alt vabanenud territooriumile. Hoone katus süttis Liivi sõja ajal pommitabamusest põlema, kuid kahjustused ei olnud suured. 17. sajandi lõpul täiendati ansamblit haiglasaalist põhjapoole jääva kahekordse hoone, nn ketrusmaja, ehitamisega, mille teisel korrusel ja haiglahoone pööningul avati ketrustöökoda. Pärast Põhjasõda anti suur haiglasaal koos eeskoja ja mõnede teiste ruumidega rootslaste Mihkli koguduse käsutusse ning võeti 1733. aastal kasutusele kirikuna. Seegi eeskoja muud ruumid jäeti haigete majutamiseks. 1770. aastal põles ketrusmaja koos tollase kirikupööninguga maha. Põhjapoolse juurdeehitise teise korruse laed ja katusekonstruktsioon pärinevad tulekahjujärgsest ajast. Samast ajast pärineb arvatavasti ka marmoreeritud aluspinnale kantud lopsakavormiline maaling eeskoja talalael. 1830. aastal toimus hoone suurem remont. Sellest ajast pärineb seegiaali akende praegune suurus, samuti eeskoja välisuks ja kirikusse suunduv uks. Kirik tegutses endises haiglasaalis II maailmasõja lõpuni. 1949. aastal vahetati täies ulatuses välja katuse kande- ja kattekonstruktsioonid, kõrvalehitisse rajati dušširuumid ning saal kohandati võimlaks. 1992. aastal tagastati hoone kaks aastat varem taastatud Rootsi-Mihkli kogudusele. Restaureerimistööd lõppesid 2000. aastate alguses.

Sisestatud: 25.02.2015.

Allikad


Kultuurimälestiste Riiklik projekteerimise Instituut (1980). Arhitektuuriajaloolised eritingimused keskaegse endise Püha Johannese seegi hoone Rataskaevu tn 15 rekonstrueerimiseks. I köide. Muinsuskaitseameti arhiiv A-381
Mäeväli, Sulev (1998). End. uue seegi hoone, praeguse rootsi luterlaste Püha Miikaeli (Mihkli) kiriku hoone Tallinn, Rüütli 7-9. Väliuurimiste programm. Muinsuskaitseameti arhiiv A-7794
ENSV Arhitektuurivalitsuse Teaduslik Restaureerimise Töökoda. Uurimise-projekteerimise sektor (1954). Aruanne endise Mihkli kiriku paikse ülevaatuse kohta jaanuaris 1954. a. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal P-5
Kangropool, R. Uus seek resp. haigla (nige zekenhus). Rüütli t. 7/9. http://www.eestigiid.ee/?CatID=178&ItemID=5061 (vaadatud 17.02.2015)

Sisestatud: 25.02.2015.

Meedia


-Tallinna Rootsi-Mihkli kogdus rajab kiriku keldrisse muuseumi
http://www.epl.ee/artikkel_307111.html

- Kirik saab muuseumi Mihklipäeval Tallinna Rootsi- Mihklis
http://www.eestikirik.ee/content/view/1719/39

- Rootsipärase kants Tallinna südames
http://www.eestikirik.ee/content/view/1781/49/

Sisestatud: 27.01.2006.