12265 Rauasulatuskoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Rauasulatuskoht |
|---|---|
| Mälestise registri number | 12265 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
| Arvel | 07.01.1998 |
| Registreeritud | 07.01.1998 |
| X-koordinaat | 410129.00 |
| Y-koordinaat | 6481864.90 |
| Mälestise vana number | 236-k |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 06.09.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Tööpaigad, Rauasulatuskoht.
|
|
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
|
Üldinfo Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne. Rauasulatusahje on leitud muistsete asulate äärealadelt ja kalmistute juurest. 12.–14. sajandi rauasulatuskohad on suurte soomassiivide vahel kõrgematel liivastel seljandikel ja/või paeklindi serval. |