12277 Kivikalme "Suurvare"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme "Suurvare" |
---|---|
Mälestise registri number | 12277 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 392168.42 |
Y-koordinaat | 6478929.83 |
Mälestise vana number | 636 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 11.05.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kivikalme asub endisel Abula küla ühisel maal, Jaagu talust lääne poole, külateest umbes 150 m kaugusel, kohal, kus maa tõuseb ida sihis, põldude keskel, kiviaed käib risti üle. |
Ajalugu Kivikalme pärineb I aastatuhande lõpust või II at algusest pKr. Kivikalme on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |