Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Igor Severjanini (1887-1941) haud
Mälestise registri number 1229
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 819
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 26.04.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Mälestise tunnus


Tuntud kirjaniku viimane puhkepaik ühes väärtusliku hauatähisega.

Sisestatud: 15.11.2018.

Mälestise kirjeldus


Hauaplatsi suuruseks märgitud 4.00 x 5.00, ümbritsetud raudaiaga. 20. dets.1992. a. avati praegune hauasammas. Graniit, pronks. Skulptor Jan Zubako.

Sisestatud: 20.09.1995.

Mälestise ajalugu


Vene päritolu Eesti kirjaniku Igor Severjanini (16.05.1887-1941) haud Siselinna kalmistul. Igor Severjanin (kodanikunimega Lotarev) sündis Peterburis 4. mail 1887.a (vkj). Alates 1913. Aastast elas suviti Eestis ja suhtles sellest ajast alates aktiivselt kirjandusrühmituse „Siuru“ poeetide, eriti Henrik Visnapuuga. Alates 1918.a elas alaliselt Toilas. Igor Severjanin kuulus revolutsioonieelsel Venemaal egofuturistide rühma, saavutas oma värssidega menu ja populaarsust. Tegi korduvalt kirjanduslikke esinemisturneesid nii Eestis kui ka Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, Bulgaarias ja Jugoslaavias. Igor Severjanini värsse ilmus eesti ajakirjanduses peamiselt H. Visnapuu tõlkes. Severjanini vahendusel ilmusid vene keeles H. Visnapuu kogud “Amores” (Moskva 1922) ja “Polevaja fialka” (Narva 1939), M. Underi “Predtsevetenie” (Tallinn 1937). 1928. aastal avaldas Severjanin tõlkeantoloogia “Poetõ Estonii”, mis sisaldas 33 eesti autori värsse. Igor Severjanin suri 20. detsembril 1941.a Tallinnas.
1987.a tähistati Siselinna kalmistul rahvarohkelt Igor Severjanini 100. aastapäeva ning 1990.a pöördus Igor Severjanini Klubi (E. Šaumjan, Sofja Davõdova, Jelena Jakovleva) Tallinna Kultuurimälestiste Inspektsiooni (TAMKI) poole, sooviga püstitada hauale kirjaniku mälestuseks monument. TAMKI pooldas esialgu mälestusmärgi rajamist Toilasse. Eesti Kirjanike Liit ei pidanud samuti monumendi rajamist Eesti traditsioonidega sobivaks ning liidu esimees V. Beekmani arvas, et autori maailmakirjanduslikku tähtsust peaks eelkõige rõhutama tema looming. TAMKI kuulutas 13. jaanuaril 1991.a välja ideekavandi konkursi, milles sooviti saada hauaplatsi üldine kujundus ning tagasihoidlik tähis. Konkursile laekunud viies kavandist määrati peapreemia (1000 rbl) tšehhi päritolu Eesti skulptorile Jan Zubakale. Monumendi rajamiseks kulus 1991-1992.a kokku ligi 75000 rubla ja üle 40000 krooni. Monument avati I. Severjanini 51. Surma-aastapäeval, 20. detsembril 1992.a. TAMKI kunstinõukogu pidas valminud monumenti „üheks kaunimaks ja kunstiliselt õnnestunumaks memoriaalteoseks kogu Eesti pärastsõjajärgses kunstis“.

Sisestatud: 27.04.2016.