Mälestise tunnus

Endise tsistertslaste ordu Mihkli nunnakloostri ehitised moodustavad ühe Tallinna vanalinna silmapaistvama hooneteansambli, mis omab olulist ajaloolist väärtust. Hoonetes on järjepidevalt tegutsenud ka Eesti vanim kool.

Kirjeldus

Kapitaalsed ümberehitused on sajandite jooksul kloostriehitiste algkuju oluliselt muutnud. Pikk haridusasutuse traditsioon Mihkli kloostri hoonetes on mõjutanud vanade ehitiste struktuuri, kuid ida- ja põhjatiiva soklikorruse ruumid, mis pärinevad 13. ja 14. sajandist on küllaltki hästi säilinud. Läänetiib pärineb 15. sajandist. Lõunatiivas asetsevat kirikut on korduvalt ümber ehitatud, kuid siiski on vana kahelööviline plaan ning üks võlvi toetav sammas säilinud. Algselt gootistiilis kirik hävitati seoses vene õigeusu kirikuks ümberehitamisega 19. sajandi keskel. Ehitusmaterjalideks on kasutatud murdpaasi ja tellist. Suur-Kloostri tänava äärse korpuse fassaadikujundus on klassitsistliku kallakuga juugendi laadis.

Asukoha kirjeldus

Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri ehitised asetsevad Tallinna vanalinna edelaservas. Hoonetekompleks paikneb Suur-Kloostri ja Gümnaasiumi tänavate vahelisel maa-alal.

Ajalugu

Tsistertslaste ordu Mihkli nunnaklooster asutati 1249. aastal. Esialgsed kloostrihooned olid ilmselt ajutised puuehitised, aga juba 13. sajandi lõpul oli osa hooneid püstitatud kiviehitistena. Kiviehitiste püstitamise käigus hoonestati esiteks kloostri sisehoovi põhja- ja idakülg. Nende kivihoonete keldrikorrusel on tänaseni säilinud ühed Tallinna vanimad interjöörid. 15. sajandi esimeses pooles pikendati kirikuhoone läände ja võlviti. 15. sajandi keskpaigas püstitati abtsissimaja, millest on säilinud soklikorrus ja kaks elukorrust ning rajati reflektoorium ja moonakedrid. 1631. aastal anti hooned kasutamiseks Rootsi kuningas Gustav II Adolfi asutatud gümnaasiumile, idatiib võeti kasutusele eluruumidena. Aastatel 1630-1690 toimusid mitmed rekonstrueerimise ja remonttööd gümnaasiumi tarbeks. 1726-1734 kohandati luterlik kirikuhoone õigeusu kirikuks. 1776 ehitati kirikule barokne kiiver. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi I pooles rekonstrueeriti põhjatiiva pööningukorrus ning läänetiib, millele ehitati peale teine korrus. 1829-1830 muudeti kiriku sise- ja välisilme klassitsistlikuks. Aastatel 1841-1843 viidi tänavaäärne õppehoone ühe katuse alla ja fassaad kujundati hilisklassitsistlikus stiilis, mistõttu lammutati koostriaegne köögihoone ja preestrimaja. 20. sajandi alguses ehitati kogu koolihoonele peale kolmas korrus ning tehti muid rekonstrueerimistöid, millest suurem oli 1935. aastal keldrikorrusele juurdeehituse tegemine riietehoiu jaoks. Ka 21. sajandil on tehtus kooli tarbeks restaureerimis- ja rekonstrueerimistöid. Hoonetes on eksponeeritud hulgaliselt keskaegseid detaile, märkimisväärne on ka 1860. aastate algusest pärinev aula kujundus. Tänapäeval on kogu kompleks kasutusel õppeasutusena.

Aruanded

Gustav Adolfi Gümnaasiumi talalae ja seinamaalingute restaureerimise aruanne.Tallinn 1998. (MKA arhiiv)

Allikad

Mäeväli, S. (1974). Arhitektuuriajaloolised eritingimused vanalinna hoonete rekonstrueerimiseks. Muinsuskaitseameti arhiiv P-2149
Mäeväli, S. (1974). Arhitektuuriajaloolised eritingimused vanalinna hoonete rekonstrueerimiseks. Muinsuskaitseameti arhiiv P-2191
Eriksdotter, Gunhild ja Reisnert, Andres (1990). St Michael. A cistercian monastery in Tallinn, Estonia. A preliminary report from the excavations 1990 by Gunhild Eriksdotter and Anders Reisnert. Muinsuskaitseameti arhiiv A-7948
Mäeväli, Sulev (1983). Arhitektuurimälestise pass. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal
Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut (1987). Nooruse t 10/12. Arhitektuur-ehitusliku osa tööjoonised. Muinsuskaitseameti arhiiv P-7930
Tamm, Jaan (2009). Tallinna Püha Miikaeli klooster. Ehitus- ja uurimislugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Talving, Hanno (2011). Eesti koolimajad. Tänapäev.

Meedia

"Gustav Adolfi Gümnaasium avab reedel taas uksed", artikkel, 04.11.98, Postimees
"Gustav Adolfi Gümnaasium - 375 aastat katkematut õpet", artikkel, 03.06.2006, Eesti Päevaleht