Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 12300
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 625
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.12.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Asulat uuriti aastail 1956-1959. Osa selle kultuurkihist oli jäänud umbes tuhat aastat hiljem rajatud suure kivikirstkalme alla, osa oli segatud 13. sajandil toimunud matmistega, künniga ja hilisemate ehitustega.

Läbikaevatud alalt ei ole leitud ühegi elamu ega ka tervena säilinud koldeaseme jäänuseid. Peamise leiumaterjali moodustasid kamm- ja nöörornamendiga ning riibitud (rihveldatud) pinnaga savinõukillud. Kujult on Loona paksuseinalistel lameda põhjaga savinõudel mõningaid ühisjooni Edela-Soome vastava perioodi keraamikaga. Vähesel määral saadi ka kivi- ja luuesemeid. Viimaste hulgas esines suurte kiskudega harpuuniotsi, mis annavad tunnistust mereloomade jahist. Seda tõendavad ka leitud loomaluud: 72 % neist kuulus hülgeile. Maismaaloomadest on enam jahitud metssigu (21 % luudest), rebaseid, nugiseid ja põtru. Viimaste läbipuuritud hambaid on sageli kantud ripatseina. Ehetena või amulettidena on kantud lindude läbipuuritud toruluid, lainelise servaga luuplaadikesi jm. Peale eespool nimetatute on asulast saadud ka kümmekond merevaigutükikest, korjatud ilmselt samast saaremaa rannikult. Loona asula on dateeritud meie ajaarvamise eelse II aastatuhande teise ja kolmandasse veerandisse, st kivi- ja pronksiaja piirile (1750-1250. a eKr).

[Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised; O.Pesti, K. Rikas; Tallinn 1983]

Sisestatud: 10.10.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Loona asulakoht paikneb kunagise väikese merelahe kaldal. Asulakoht on ligikaudu 12 m üle merepinna. Pinnas on seal kruusakas, liivakas, kohati esineb suuremaid raudkive. [Eesti Esiajalugu; Jaanits, Laul, Lõugas, Tõnisson; Tallinn 1982, lk 84]

Sisestatud: 10.10.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 27.03.2015.