12312 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12312 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 383298.33 |
Y-koordinaat | 6475469.22 |
Mälestise vana number | 33-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 05.05.15
Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kureveres asub Saaremaa suurim muististerühm. Siin on 7 väikeselohulist kultusekivi 220 m bussipeatusest loode pool. Need kivid on olnud kultuseobjektideks I aastatuhandel e.m.a. Sellised kivid ei esine tavaliselt kunagi üheskoos, mistõttu tundub, et Kurevere kivid on siia võib-olla ühe algsel kohal paikneva kivi ümber kokku veetud, võimalik, et endise Pidula mõisa paruni B. von Tolli algatusel. Juhtis ju tema möödunud sajandi lõpul esimesena muinsuseuurijate tähelepanu neile kividele. Tolli sõnade järgi kutsunud rahvas siin mitmeid kive Tondikivideks. Kurevere kividel on üks või mõni üksik lohk, ühel kivil aga koguni 62 lohku. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |