Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12313
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 34-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on ulatuslik paekiviklibuga kaetud ala tarandkalmest 12312 ida pool. Kivikalme klibustik koosneb 10-20 cm ja isegi kuni 30 cm läbimõõduga paekivitükkidest. Kohati on see klibustik kamardunud, kohati aga päris lage. Võimalik et neil lagedatel kohtadel on veel talude ajal kive peale veetud. Tarandkalmest põhja pool olev klibune ala on võrdlemisi madal ja tasane, ida pool aga intensiivsem.

Kivikalme ulatus on ida-lääne suunas 25 m lai ja põhja-lõuna suunas üle 20 m lai. Kogu kalme ala on kaetud hõredalt noorte kadakatuttidega, sekka üksikud puud. Kivikalme ala piirneb põhja poolt põllupeenraga, ida poolt põlluvahelise kiviaia tallaga ja lõuna poolt piirava vana ranna-astanguga. Läänes asub tarandkalme.

Kivikalmest arheoloog V. Lõugase poolt leitud savinõukillud erinesid oluliselt tarandkalmest arheoloogilistel kaevamistel saadud savinõukildudega. Savinõukillud paiknevad Ajaloo Instituudi kogudes.

Sisestatud: 26.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Kurevere külas umbes 60 m kurevere lautadest lõuna pool, Koplitalust vahetult ida pool, tarandkalmest reg nr. 12312 vahetult ida pool külgnedes nimetatud kivikalmega.

Sisestatud: 26.07.2010.

Mälestise ajalugu


Kivikalme kuulub tõenäoliselt 1. aastatuhande lõppu ja 2. aastatuhande esimestesse sajanditesse. Kivikalme on avastanud arheoloog Vello Lõugas 1973. aastal, kivikalme on võetud riikliku kaitse alla 1973. aastal.

Sisestatud: 26.07.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.03.2015.