1232 Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga |
---|---|
Mälestise registri number | 1232 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 21.06.1995 |
Registreeritud | 20.09.1995 |
X-koordinaat | 543218.47 |
Y-koordinaat | 6588668.77 |
Mälestise vana number | 717-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 27.04.20
Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga omab ajaloolist väärtust, kuna tegemist on ühe vanima Tallinna eeslinna asumiga, mille asustamisajalugu ulatub keskaega. |
Kirjeldus Säilinud Jaani seegi kirik on ristkülikukujulise põhiplaaniga ühekordne ja ühelööviline ehitus. Hoone seinad on paekivist, lagi puidust. Hoone kellatorn ja kooriviil on puidust. Vanast haiglahoonest on säilinud paekivist tellisdekooriga fassaad, mis on tüüpiline 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul (enne I maailmasõda) Tallinna südalinna paekiviarhitektuuri näide. 2001. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute käigus tulid nähtavale viiest ruumist koosneva hospidali keldrikorruse looduslikku alusliiva süvendatud paekivist müürid koos kahe kalorifeerahju jäänustega. Hospidali hoonetekompleksist vahetult lõuna ja kagu poole jääval ulatuslikul territooriumil paiknes kalmistu. Kalmistu keskosas tulid nähtavale kiriku idapoolse osa ning selle põhjapoolse seina külge ehitatud käärkambri vundamendi jäänused. |
Asukoha kirjeldus Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga asetseb Tartu maantee ja Rävala puiestee vahelisel kõrghoonete vahelisel alal. |
Ajalugu Jaani seegi (Püha Johannese) territoorium on seotud iidvana Tartu maantee ja Härjapea jõe ristumiskohaga, tõenäoliselt nn koolmekohaga, mis 13. sajandil asus merest vaid sadakond sammu eemal. Tegemist oli pidalitõbiste varjupaigaga, mille asutamisel oli arvestatud nõudega, et varjupaik peab asuma väljaspool asulat, aga olema elava liiklustee ääres, milleks oli tänane Tartu maantee. Kirjalikes allikates on seeki esmakordselt mainitud 13. sajandi I poolel. Esimesed teated Jaani seegi pühakojast ja kalmistust pärinevad 14. sajandi II poolest. 15. sajandil koosnes seek juba arvukatest hoonetest alates hospidalist ning lõpetades vesiveski ja kartseriga. Kirik hävis Liivi sõja ajal 1570. aastal, kuid ehitati sõja järel uuesti üles, järgnevatel sajanditel on ehitati seda korduvalt ümber. 16.-17. sajandi vahetusel oli seegis ligi 150 hoolealust ja nende majutamiseks vajalikud hooned pidid küllaltki suured olema. Põhjasõjas Jaani seegi hooned eriti kannatada ei saanud. Kõige suurema ulatusega arheoloogilised uuringud kunagi Jaani Seegile kuulunud territooriumil viidi läbi 2001. aastal seoses Tartu maantee õgvenduse rajamisega. 2001. aastal lammutati ajaloolise Jaani seegi kalmistule 19. sajandi lõpul ehitatud Keldrimäe haiglahoone seoses uue hoone ehitamisega, kuid hoone historitsistlik (neoklassitsistlik) fassaad jäeti alles uue hoone fassaadi osana. Vanima säilinud hoonena Jaani seegi territooriumil on säilinud endine kirik. |
Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist |
Allikad Sokolovski, V. ja Jaanits, K. (2005). Aruanne arheoloogilistest uuringutest Tallinnas, Tornimäe tn. 3 kinnistul. I köide. uuringute tulemused, luustike kirjeldused, leiud. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal |