Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12349
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 640
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.07.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme moodusab lamedal lääne poole alaneval nõlval olev põhja-lõunasuunaline kivivare, mis on üle 90 meetri pikk. Lõunaotsas 10-15 m lai, põhjaotsas ligi 40 m lai. Vare on kaetud sarapuu- ja kadakapöösastega. Üksikud kivid paistavad rohu seest välja. Mööda ida- ja põhjakülge ääristab kalme kivivall, mis on kuhjatud põllult korjatud kividest kalme serva peale. Vare ise on madal - servad on põllupinnaga ühetasa, kõrgema osa moodustav kivivall on umbes 60-70cm maapinnast kõrgem. Läänest vaadates tõuseb kalme pind ühtlaselt umbes 2 m, idast on see aga umbes 60cm tõusuga, sest maapind tõuseb idasihis tervikuna. Rahvas arvab selle paiga olevat matusepaiga, kuigi leidusid ei teata (1922. aasta andmetel, toim.)

[Allikas: Ajaloo Instituudi Arhiiv, 1922. a. Kihelkonna muinasjäänused, kirjeldused.]

Sisestatud: 15.08.2010.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb II at algusest m.a.j. Riikliku kaitse alla võetud 1964. Kirjeldatud raamatus "Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, 1924 Tartu, lk 71.

Sisestatud: 21.07.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 14.10.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.03.2015.