Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna Kaarli kirik, 1862-1870.a.
Mälestise registri number 1237
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 800-k; Arh. nr. 128
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.03.16

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Tallinna Kaarli kirik on Eesti 19. sajandi II poole sakraalarhitektuuri silmapaistvaim näide, üks Tallinna olulisemaid historitsistlikke hooneid. Insenertehniliselt on ainulaadselt lahendatud ruumi avardav piilaritevaba katusekonstruktsioon. Neoromaani stiilis kõrgekvaliteediliselt ehitatud kivikiriku arhitektid on silmapaistvad Peterburis tegutsenud projekteerijad Otto Pius Hippius ja Rudolf Bernhard. Kirikus asub 72 vallasmälestist, millest üks on freskotehnikas 1879. aastal valminud Johann Köleri suurim teos ja ühtlasi ka Eesti esimene monumentaalmaal “Tulge minu juurde”.

Sisestatud: 25.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Kaarli kirik oli Eestis 19. sajandil esimene ladina risti kujuline luteri kirik. Arhitekt Hippius jäljendas sellega keskaegset katedraaliarhitektuuri. Ristikujuline põhiplaan võimaldas tulla paljudel inimestel kantslile ja altarile väga lähedale. Kiriku eksterjööri kujundati vanast vormist lähtudes, seda tõestab keskajal olulisel kohal olnud kabelitepärga imiteeriv madalam hooneteplokk, kus paiknevad abiruumid. Romaani arhitektuurist inspireerituna on peaukse kohale kujundatud roosaken ja ümarkaarstiilis avad. Pikihoone akende all asuvad ümarpetikud. Vormilt historitsistliku ehitise läänekülge kroonivad kaks neoromaani stiilis torni. Selleks ajaks, kui kiriku nurgakivi 1862. aastal paika pandi (projekt oli valminud juba 1858. aastaks), oli suuremas osas välja kujunenud ka tänane tänavatevõrk kiriku ümbruses. Kiriku ehitus venis rahapuuduse tõttu ja katus jõuti peale panna alles 1870. aastaks. Tornid lõpetati 1882. aastal ja siseviimistlus ning altarimaalid olid tollal veel pooleli. Kirik pole tänaseni täielikult valmis – välimistes seinaniššides puuduvad projektis ettenähtud skulptuurid. Nii nagu eksterjööris, pääsevad ümarmotiivid mõjule ka sisekujunduses. Tõeline insenerisaavutus on Kaarli kiriku lagi, mis ilma piilariteta aitab interjööril mõjuda avaramana, kui see väljast tundub. See on tänu erilisele katusekonstruktsioonile, mille kavandas Otto Pius Hippius koos tunnustatud inseneri, Peterburis õppejõuna töötanud, kuid Tallinnast pärit Rudolf von Bernhardiga. Hippius tahtis kujundada protestantliku kiriku põhimudelit. Selle kohaselt pidi kantsel ja altar olema nähtavad kõikidelt istekohtadelt. See tal õnnestus. Ehitise põrandat katavad paekivist plaadid. Kirikusaali lael on puitprussidest kandmik, mis toetub kivikaartele.

Sisestatud: 04.09.2018.

Mälestise ajalugu


Esimesed kirjalikud allikad Tõnismäest pärinevad 1348. aastast, kui Tallinna raad andis Saksa ordule maad Tallinna sarases. Selles piirkonnas on olnud mitmeid kabeleid ja kirikuid, mis on andnud nime tulevastele ehitistele. Liivi sõja ajal hävis Tõnismäel paiknev kabel (ehitatud arvatavasti 14. sajandi I poolel), mis oli pühendatud pühak Antoniusele, sealt pärineb piirkonna nimetus – Tõnismägi. 1670. aastal pühitseti sisse kreeka risti kujuline kirik, mille laskis ehitada Rootsi kuningas Karl XI. Tema auks hakati puukirikut nimetama Kaarli kirikuks, see hävines Põhjasõjas. Uus Kaarli kirik, mida me täna näeme, pühitseti sisse 1870. aastal. Selle ehitamiseks lõhuti kindlustuste osana olnud De la Gardie reduut. Kaarli kiriku kogudus kasvas välja Tallinna Pühavaimu kogudusest. Suures osas ruumipuuduse tõttu hakati ehitama uut kirikut. Edumeelse arhitektina väärtustas Otto Pius Hippius krohvimata kivi ja pidas oluliseks lokaalseid eripärasid. Seda rakendas ta Kaarli kiriku juures ja nii oli see üks esimesi krohvimata siledaks tahutud paekivist fassaadidega ehitisi Tallinnas ning olnud eeskujuks Tallinna Vana-Kaarli kalmistu kabelvärava, Rahumäe kalmistu Kaarli kabeli, Narva Peetri kiriku ja Rapla Maarja-Magdaleena kiriku ehitamisel. Apsiidvõlvi kujundab Johann Kölerilt 1879. aastatel tellitud ja samal aastal valminud freskotehnikas maal. Erilise väärtuse kirikule annavad ka Sally von Kügelgeni 1889. aastal valminud lunastusmüsteeriumi kujutavad kolmikmaalid, mis kaunistavad kiriku apsiidi ning samal aastal valmistatud Paulus Treumanni neogooti stiilis altarilaud. 1870. aastal valminud kantsel on paigutatud nii, et see oleks igalt istekohalt nähtav. See on valmistatud arvatavasti Hippiuse kavandi järgi nagu ka pingistiku esipaneelid. Samuti tuleb nimetada ka 1696. aastal Rootsi kuninga poolt kingitud tornikella, mis algselt kuulus Põhjasõjas hävinud vanale Kaarli kirikule, mis nüüd aga asub põhjatornis. Kiriku aknad pärinevad 1923. aastast, kui vanad vahetati uute vastu välja. Ehitise põrandat katavad paekivist plaadid. Kirikusaali lael on puitprussidest kandmik, mis toetub kivikaartele.

Sisestatud: 25.03.2009.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit ehitise gabariitidest

Sisestatud: 25.03.2009.

Meedia


Postimees: TallinnCity 10.04.2014, artikkel "Kaarli kirik ootab lae värvimiseks annetusi"
http://tallinncity.postimees.ee/2757834/kaarli-kirik-ootab-lae-varvimiseks-annetusi

kultuur.err.ee 14.04.2014, "Kaarli kirikus võõbatakse lagesid ja võlvkaari"
http://kultuur.err.ee/v/muusika/03ea73df-ac06-4fe1-aea7-9f2e9e79260a

Eesti Kirik 23.04.2014, artikkel "Annetuskampaania «Kaarli suur maalritöö»"
http://www.eestikirik.ee/annetuskampaania-kaarli-suur-maalritoo/

Sisestatud: 24.04.2014.