12374 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12374 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 383351.13 |
Y-koordinaat | 6483983.08 |
Mälestise vana number | 48-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 11.05.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Ajalugu Lätiniidi I ja II kangru leidsid V. Lõugas ja M. Mandel ning Kurevere kaevamistel ja inspekteerimisel osalenud üliõpilased 1974. a. augustis. Esmakordselt muinsuskaitse alla võetud Kingissepa Rajooni RSN Täitevkomitee 12.03.1976 otsusega nr 104, kaitse alla võtmisel asukoha kirjeldus: Tagala (end. Lätiniidi) küla, Tagala-Undva maanteest idas, karjamaal. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |