Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Siselinna kalmistu
Mälestise registri number 1238
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
X-koordinaat 543247.53
Y-koordinaat 6587488.21
Mälestise vana number A 1069-k, A1070-k, A1071-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 31.03.23

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas

Mälestise tunnus


Siselinna kalmistu on kultuuri- ja ajaloolise väärtusega surnuaed, kuhu on maetud mitmeid tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi ning kus paikneb kolm II maailmasõjas hukkunute matmispaika ja 1944. aasta pommitamise ohvrite matmispaik.

Sisestatud: 24.11.2010.

Kirjeldus


Siselinna kalmistu, mis hõlmab tänaseks säilinud Aleksander Nevski kalmistut (vene õigeusuliste matmispaik), Vana-Kaarli kalmistut (eestlaste matmispaik) ning Sõjaväekalmistu, on kokku umbes 18 hektarit. Suurim on Aleksander Nevski kalmistu pindalaga 13,01 hektarit. See on tänapäeval Tallinnas kasutatavaist kalmistuist vanim, mille eakaaslased on Kopli ja Mõigu. Rohkem kui 200 aasta jooksul on sel kalmistul viimse rahupaiga leidnud kümned tuhanded inimesed, nende hulgas arvukalt aja- ja kultuuriloos tuntud isikuid. Kalmistu on rajatud ajal, mil Vene riigile võidukalt lõppenud Põhjasõjast oli möödunud üle poolesaja aasta, Tallinna kapituleerumisest 65 aastat. Ilmselt sellele Baltikumi saatust määranud võidule viitab ka kalmistule nime andmine. Aastal 1856 lasksid Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov ehitada kalmistule Aleksander Nevskile pühendatud väikese kivikiriku, mis hävis Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel 9. märtsil 1944. Kiriku aseme lähedal on säilinud punastest tellistest kabelihoone. Algselt on kalmistu võtnud enda alla kõrgendi, mis ulatub kirikust kaugemale. Peamine osa sellest on olnud sõjaväekalmistu ülesannetes, mistõttu seal on säilinud vanemate hauamärkidena tähistusi sõjaväelaste kalmudel, millest osa on ajaloomälestistena riikliku kaitse alla võetud. Aleksander Nevski kalmistut ja Vana-Kaarli kalmistut lahutab kõrge paekivimüür, mille põhjapoolses osas on lahtine ava, kustkaudu kulgeb avar tee ühest kalmistust teise. Vana-Kaarli surnuaed on rajatud aastal 1864 Kaarli koguduse kalmistuna, sest kasvavale kogudusele jäi Kalamaja surnuaed kitsaks. Vana-Kaarli kalmistul on samuti arhailine miljöö ning säilinud on üle saja aasta vanu kalmutähistusi. Nii mõnigi 19. sajandist pärinev paekivi- või sepisrist on muutunud haruldaseks. Ka sellele surnuaiale on maetud mitmeid olulisi kultuuri- ja ühiskonnategelasi ning seal paiknevad hauamonumendid, mis on kultuurimälestisena kaitse all.

Sisestatud: 24.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Siselinna kalmistu nimetuse alla koondub kolm tänaseni säilinud eri aegadel tekkinud kalmistut, mis asuvad Tallinnas, Tartu maanteest poole kilomeetri võrra läänes, Ülemiste liivaluidetest linna poole.

Sisestatud: 05.04.2018.

Ajalugu


Ajalooliselt on Siselinna kalmistul eksisteerinud kuus täiesti erinevat surnuaeda – 1775. aastal rajatud Aleksander Nevski, 1864. aastal avatud Vana-Kaarli ja 20. sajandi teise kümnendi lõpus asutatud Sõjaväekalmistu ning ka Juudi (18. sajand), Muhamedi (18. sajand) ja Poola (1844) kalmistud, mis likvideeriti nõukogude perioodil. Igaüks neist oma tunnuste poolest teistest täiesti erinev. Kaitsekohustuse teatis kätkeb neist Aleksander Nevski ning Vana-Kaarli kalmistuid. Üle 200 aasta jooksul on seal viimse rahupaiga leidnud arvukalt aja- ja kultuuriloos tuntud isikuid. 1856. aastal ehitati kalmistule Aleksander Nevskile pühendatud väike kivikirik (hävis 9. märtsi 1944. a pommitamise läbi).

Sisestatud: 17.05.2010.

Allikad


Laane, Karl (2002). Tallinna kalmistud. Tallinn: Maalehe Raamat

Sisestatud: 06.04.2018.