Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 12380
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 626
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.11.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Keidi Saks

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Undva asulakoht asub Loode-Saaremaal Tagamõisa poolsaarel. Praegu on see koht merest umbes 1,5 km kaugusel, kõrgus üle merepinna 13 m. Hilisneoliitikumis, Limneamere algul asus seal peasaarest väinaga eraldatud umbes ühe km pikkune saareke (Jaanits, 1955, lk 190). (Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur, 2007, lk 20).

Sisestatud: 22.03.2010.

Mälestise ajalugu


Kammkeraamika kultuuri asulakoht (3700/3500 - 1800 eKr).
Kiviaja leide saadi Undvast juba 20. saj algul, mis andis põhjust oletada, et seal asub kiviaja asulakoht (Moora, 1925, lk 26). Asulakoha olemasolu tehti kindlaks alles 1943 Richard Indreko juhtimisel (Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur, 2007, lk 20). Need olid esimesed tulemusrikkamad arheoloogilised kaevamised Eesti saartel.
Peamiseks leiumaterjaliks oli Undvas keraamika, kivitöötlemise jäägid ning kvartsist, harvem tulekivist või Läänemere punasest kvartsprofüürist väikeesemed - kõõvitsad ja uuritsad. Saadi ka mõned väikesed kivist ja luust talvad (Jaanits 1955, lk 190) ning kolm töötlemata merevaigutükki (Ots 2000, kataloog). Viimased võivad olla Saaremaale toodud Läti või Leedu rannikult (Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur, 2007, lk 21). Undva keraamika on tüpoloogiliselt Naakamäe savinõudest hilisem. Kujult ja valmistamisviisilt on see viimasega analoogne, kuid märgatavalt hõredama täketest, lohunditest, soontest või kammivajutistest ornamendiga (Jaanits jt 1982, lk 85). (Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur, 2007, lk 21).

Sisestatud: 22.03.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 27.03.2015.