12387 Kiviaja asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kiviaja asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 12387 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 386478.64 |
Y-koordinaat | 6470859.36 |
Mälestise vana number | 2-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 17.05.11
Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kuressaare-Tagamõisa ja Kihelkonna-Mustjala teeristist Mustjala poole kuni metsani on kagu pool teed end. Paju mõisa väljal olnud üks suurematest Kihelkonna ümrbuse muinaskalmistutest. Neid kivikalmeid on arvukalt lõhutud juba 19. sajandil, suurema osa lõhkus aga kohlik kolhoos nõukogude perioodil. Vanemas kirjanduses on see kalmeväli jaotatud mitmeks osaks (Uuerehe põld, Leetu põllud ja mitmed üksikkalmed). Neilt põldudelt kokkulükatud kalmekivid on praegu vallis Leetud põldude servas, kust leiti üks mõõk. |
Ajalugu Asulakoht pärineb II aastatuhandest e.m.a. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |