Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12388
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 3-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kuressaare-Tagamõisa ja Kihelkonna-Mustjala teeristist Mustjala poole kuni metsani on kagu pool teed end Paju mõisa väljal olnud üks suurematest Kihelkonna ümrbuse muinaskalmistutest. Neid kivikalmeid on arvukalt lõhutud juba 19. sajandil, suurema osa lõhkus aga kohalik kolhoos nõukogude perioodil. Vanemas kirjanduses on see kalmeväli jaotatud mitmeks osaks (Uuerehe põld, Leetu põllud ja mitmed üksikkalmed). Neilt põldudelt kokkulükatud kalmekivid on praegu vallis Leetud põldude servas, kust leiti üks mõõk.

1874. aastal kaevas siin tollane Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Holzmayer, hiljem teised huvilised. 1895. aastal võtsid siin arheoloogilise kaevamise ette Moskva arheoloog S. Bogojavlenski ja P. P. Stackelberg. Neist kaevamistest on muuseumidesse jõudnud hulgaliselt ehteid ja relvi, mis asuvad Moskvas, Tallinnas, Riias jm.

1975. -1976. aastal kaevati arheoloog T. Tamla juhatusel Kalmupõllul liivaseljakul skandinaaviapärast matmispaika (kamberhaud?). 286 leiu hulgas olid mõned kullatud ehted, originaalne mõõgatupp, kilbitükike jm. Kalme all oli kiviaja asulakoht.

[Arheoloogia Eestimaa teedel; J. Selirand, V. Lõugas; Tallinn 1988, lk 217]

Sisestatud: 06.11.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.03.2015.