Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Suurvare", "Kirikvare", "Kerves vare"
Mälestise registri number 12392
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 642
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.07.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu riigi (end Pidula mõisa) metsas, Varkja küla juures, rahvasuus "Suurvare"; "Kirikvare", "Kirvesvare".

Vare on Varkja külast kirde sihis Sarapiku küla poole mineva metsatee loodepoolses küljes, teest arvata 15 m. Varkja end. külakoolist umb 0,5 km mööda külateed Kõõru küla suunas.

Kirjeldatud paigas on metsa all paksu samblaga kaetud kivivare, üldiselt ümariku kujuga, põhja-lõuna suunaas u 45 m, ida-lääne suunas 60 m lai. Kivid, umbes 20-30 cm suurused, on korratult asetatud - kohati jättes umbes 0,5 m laiuseid auke, kohati jälle üksteise pääl, olles kahes-kolmes korras, nagu oleks seda lõhutud, nii, et kivid kogu ala ei kata ühtlaselt, vaid laikudena, mis on 20 cm ja kohati umb 30 cm kõrged (kus kivid üksteise pääl). Rahvas teab, et siit leitud kunagi raudsuitsed. Muud ei teata, ainult Varkja Peetril jutustatakse, et siia tahetud ehitada kirikut. Ei teata, et varet oleks kaevatud.

[Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, TÜ arheoloogiakabineti toimetised 1924, lk 73]

Sisestatud: 02.03.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.03.2015.