Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12398
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 406490.14
Y-koordinaat 6465410.20
Mälestise vana number 65-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 06.05.22

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Kirjeldus


Kalmistu asub Pärni küla Hiie talu tuuliku juures, mida kutsutakse ka "Hiie mäeks" või "Hiie kohaks". Kalmistu on tuntud kirjanduses ka Randvere mõisa järgi, kuna Pärni, Ansi ja Irase küla elanikud varem Randvere mõisa alla kuulunud.

Kalmistu on suure paemurru põhjakaldal, algupäraselt tasasel, õhukese mullakorraga kaetud paesel maal. 1870. aastatel on kalmistule ehitatud praegune Hiie tuulik (säilinud hollandi tuuliku soklikorrus). Osa kalmistust on jäänud sealjuures tuuliku alla. Järele jäänud kalmistu osa on ulatunud tuuliku põhjakülje alt 13 m laiuse ja 24 m pikkuse ribana tuulikust kirde poole, mis aga juba 1922. aastal oli läbi kaevatud viisil, et sinna terveid kalmeid enam ei jäänud. Edasi põhja ja ida poole on tasane õhukese mullakattega paene külatänav, kus kalmistu jälgi ei leidu. Kas kalmudel kivikatet on olnud, seda külaelanikud ei mäleta. Varasemalt on leitud kaevamisel põlenud mulda ja kondipuru. Veski soklikorruse ehitamisel olla leitud inimese luukere tuuliku loodeäärel, luukere olnud ilma hauapanusteta, mis maeti samasse kohta uuesti maha.

Leidude poolest on kalmistu rikkalik. 1887. aastal kaevas kalmet Kärla kiriku pastor Kerg, kelle leitud asjad säiluvad Saaremaa Muuseumis. Need on 12 oda, 1 nuga ja muid raudasju. Ka tuuliku ehitamisel ja kohalike elanike kaevates olla leitud palju asju, muu seas 2 savipotti, odasid, kirveid, ketitükke, hobuse suuraudu jms. Üks raudkirves leiti möldri poolt 1920. aastal tuuliku juures asuva kuuri tagant labidaga lahtist mulda võttes. Kirves säilub Tartus ERM-is.

[Allikas: Kaarma kihelkonna muinasjäänused, 1922. Ajaloo Instituudi arhiiv. ]

Sisestatud: 06.09.2010.

Ajalugu


Maa-alune kalmistu pärineb II at algusest pKr.

Sisestatud: 19.10.2009.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 27.03.2015.