Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 12402
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 396681.72
Y-koordinaat 6459168.52
Mälestise vana number 660
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rikutud

Paikvaatluse kuupäev: 13.11.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 04.09.2013.

Kirjeldus


Praeguse Kuressaare linna ja sellest läänes asuvate, nüüdki veel lahtedeks nimetatavate jäänukjärvede ümbruses oli kiviajal avar laht. Selle läänekaldal, nüüdse Naakamäe jalamil, Kuressaarest paarikümmend kilomeetrit läänes paiknes neoliitiline asula. Tänapäeval on see koht merepinnast 15m kõrgusel, siis ulatus meri aga üsna asula lähedale.

[Eesti Esiajalugu; Jaanits, Laul, Lõugas, Tõnisson; Tallinn 1982, lk 83]

Sisestatud: 11.10.2009.

Ajalugu


Naakamäe asula on dateeritud II aastatuhande. algusesse e Kr.Asulakohta on kirjeldatud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 81. Asulakoht on võetud riikliku kaitse alla 1964. aastail 1958-1962 korraldati Naakamäel arheoloogilised avariikaevamised ja koguti ühtlasi leide maanteetrassi rajamisel äralükatud kultuurkihi mullast. Kultuurkihi ülaosa oli maaharimisel segatud, selle alaosa moodustas peen, osalt kruusakas rannaliiv. Selles leidus kivideta leeasemete põhju, mis olid veidi maasse süvendatud. Ühes kohas olid säilinud nelja püsti liiva sisse asetatud savinõu kumerad põhjaosad. Asula äärel leiti haud, kuhu surnu oli maetud selili, väljasirutatud jalgadega, käed kõhul. Pea alla oli raputatud punamulda. Vasaku reieluu kõrval asus luust naaskel. Kohalike elanike teatel olevat asula territooriumilt varemgi leitud üks luustik, millel olnud juures loomahammastest ripatseid.

Leitud hulgaliste hülgeluude põhjal võib järeldada, et asula võiks olla tekkinud mandrilt lähtunud hooajaliste hülgeküttide laagrikohana, millest hiljem sai juba kohalike elanike laagripaik. Üksikud metsloomade luud võiksid olla näiteks jäänused hülgeküttide poolt mandrilt kaasavõetud lihatoidust, metssea ja vähesel hulgal erinevate rebase ja nugise luud võiksid aga esindada kohalikku maismaaloomastikku.

[Eesti Esiajalugu; Jaanits, Laul, Lõugas, Tõnisson; Tallinn 1982, lk 93]

Sisestatud: 11.10.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 04.09.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 27.03.2015.