12405 Kivikalme "Kalmunurk"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme "Kalmunurk" |
---|---|
Mälestise registri number | 12405 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 401000.76 |
Y-koordinaat | 6464013.33 |
Mälestise vana number | 665 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 05.05.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Tegemist on ümmarguse, ligikaudu 10 m läbimõõduga ning 1 m kõrguse kivivarega, mille keskel on auk. Kalmele on peale veetud kive. |
Ajalugu Kivikalme pärineb II aastatuhande algusest.Kivikalmet on kirjeldatud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 81. |
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
Kirjandus - Karida küla Laasi pere maal on nn "Kalmunurk", kus varemini olnud rohkem varesid, kuna nüüd on järel vaid üks. Õpetaja J. Kerg on siin omal ajal toimetanud kaevamisi ja leidnud odaotsi, nuge, hoburaudsõlgi jm. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid. |