Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kalmunurk"
Mälestise registri number 12405
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 665
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.06.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 02.09.2013.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on ümmarguse, ligikaudu 10 m läbimõõduga ning 1 m kõrguse kivivarega, mille keskel on auk. Kalmele on peale veetud kive.

Sisestatud: 04.09.2013.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb II aastatuhande algusest.Kivikalmet on kirjeldatud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 81.

Sisestatud: 30.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 02.09.2013.

Kirjandus


- Karida küla Laasi pere maal on nn "Kalmunurk", kus varemini olnud rohkem varesid, kuna nüüd on järel vaid üks. Õpetaja J. Kerg on siin omal ajal toimetanud kaevamisi ja leidnud odaotsi, nuge, hoburaudsõlgi jm.

[Koguteos: Saaremaa; E.Blumfeld, A.Luha, A.Tammekann; Tartu 1934]

- "Kalmunurk" Karide küla läänepoolseil põldudel jõe ligidal, Laasi pere piirides. Põllu nurgas, kivitarade vahel asub ümmargune kivivare, läbimõõt 10 m, kõrge 1 m, keskel auk. Peremehe jutu järgi olla põllul enne rohkem varesid olnud, kuid ära veetud. Kohta nimetatakse "Kalmunurgaks".

Kohaliku rahva jutu järele olla õp Kerg Orikülas kahes kohas kaevanud: "Kalmunurgas" ja "Kalmumäel". Kuna "Kalmumägi tähendab eespool mainitavat kalmistut Orikülas, tähendab "Kalmunurk" kivivaret Karidas. Leiud asuvad Kuressaares, Kergi tahvli IV järgi (tänane Saaremaa Muuseum), arvatavasti on need asjad "Kalmunurgast" leitud, sest sääl esineb ainult Karide nimi, kuna tahv 3. on tähendatud "Karide-Oriküla" järgi. Nende asjade hulgas on: odaotsi, nuge, hobusuuraudu, sõrmuseid, jalusraudu, potitükk, hoburaudsõlgi jne.

[Saaremaa ja Muhu Muinasjäänused, TÜ Arheoloogiakabineti toimetised, 1924, lk 81]

Sisestatud: 13.10.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 02.09.2013.