Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12406
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 666
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 30.06.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 04.09.2013.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on ligikaudu 80 m pikkuse, 30-40 m laiuse ning 1 m kõrguse kivikalmega. Praeguseks on kalme pind sammaldunud ning kalmel kasvavad kadakad.

Sisestatud: 04.09.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Kogula-Kärla maanteest (nr 21178) vahetult ida pool.

Sisestatud: 04.09.2013.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb II aastatuhandest.Kivikalmet on kirjeldatud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 82. Kivikalme on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 12.05.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 04.09.2013.

Kirjandus


Kalmistu Kogula küla karjamaal, "Pitsi Aadu" koha sees (omanik 1924. a. Juhan Sepp), Kogula-Mõnuste-Kärla tee idaäärel; kohal, kust põld teest kaugemale läheb.

Karjamaal on rohkesti paaskivide kilde, mille all liivane muld. Pääl kasvavad kadakad. Kalmeaseme pikkus umbes 80 m, laius 30-40 m, läänepool on kõrgem. Kõrgus umbes 1 m. Talupojad on sääl kaevanud, kusjuures maa päält on leitut võrusid ja teisi asju. Ka õpetaja Kerg on kaevanud sääl; tema teadaande järele on mõnes allikas esinev Mai- ja Mäeküla sama, mis Paadla Mäe talu kalm.

Et Paadlas muid niisuguseid kalmi pole, on arvatavasti "Pitsi Aadu" talu maal olev kalm RK publitseeritud ja Kergi kaevatud kalm. Leiud säliuvad Kuressaares Kergi tahvli järgi (nüüdne Saaremaa Muuseum), mille hulgas on väljakaevatud hoburaudsõlg, nuga, potitükk. odaots, mõõk, savipotte, pronkskette jt.

[Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, TÜ Arheoloogiakabineti toimetised, 1924, lk 82]

Sisestatud: 09.03.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 04.09.2013.